Kas riik on pööranud noorsootöötajatele lõplikult selja?

Viimaste nädala rõõmsad uudised kinnitavad: riigi eelarvepositsioon on üle pika aja parim, valitsus kiitleb üle jäävast rahast. Aga kuhu see “ülejääk” jõuab? Noorsootöötajad, kes igapäevaselt loovad Eesti noortele turvalist ja arendavat keskkonda, ei tohi taas jääda oma struktuurse palgaprobleemiga tähelepanuta! 

Edgar Schlümmer, Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse esimees 

Oleme vähemalt kümme aastat rääkinud, et noorsootöötajate palk ei vasta ühiskonna ootustele nende töö sisule ega kõrgharitud spetsialisti tasemele. Seda ei ütle ainult valdkond ise, vaid ka riigi enda tellitud uuring: Haridus- ja Teadusministeeriumi „Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused“ uuringuraporti järgi töötab noortevaldkonnas ligi 12 300 spetsialisti, kellest 73% on kõrgharidusega ja paljud ka magistritasemel. Ometi jääb nende töötasu alla Eesti keskmise ning lisahüved on pigem erand kui reegel (HTM, 2023). 

Noorsootöö arengustsenaariumid joonistasid juba mõni aasta tagasi välja kriitilise tee: kui palk ja töötingimused ei parane, siis kaob valdkonnast professionaalsus ja järelkasv. Kahjuks liigume just selles suunas. Hoogu negatiivsete stsenaariumite avaldumisele andsid ka pidevad kärped. Kuulsime tihti, et riigil raha pole, aga kui oleks, siis küll lahendaks kitsaskohti. Riigil polnud raha omavalitsuste tulubaasi oluliseks suurendamiseks, et nood saaksid noorsootöötajate palku parandada, kärbiti huvitegevuse täiendava toetuse, skautide ja gaidide ning teiste noorteühingute eelarveid ning kõpitseti ka muid toetusmeetmeid. Piltlikult öeldes pidi kõige vähem rahastatud valdkond olema päästerõngaks kõigile teistele, sh riigi eelarvepositsiooni parandamisele tervikuna. 

Mida oleme samal ajal näinud muus vallas? 

Lasteaiaõpetajate, treenerite ja koorijuhtide palgatoetused on riiklikult käivitatud, ja õigustatult, sest need on olulised ametid. Aga miks noorsootöötajad ei vääri samaväärset tunnustust? Kas tõesti peame leppima, et meie töö on pelgalt “missioonitundelt” tehtav, mitte ühiskonna poolt õiglaselt tasustatud? 

Nii mõnigi valitsusliige on nimetanud erinevate valdkondade palgamuresid kurtmiseks ja virinaks. Aga kui isegi nüüd, positiivses eelarvepositsioonis, ei lahendata aastakümneid vindunud probleemi, mille lahendamise alustuseks piisaks kõigest 3-5% väljakuulutatud 800 miljonist, siis mida peaks noorsootöötajad sellest järeldama? Ka juhul kui kogu eelarve ülejääk on virtuaalne, on küsimus põhimõttes ja prioriteetides.

Valitsuse vastus on tavaliselt lihtne: noorsootöö on omavalitsuste ülesanne. Ja tõsi, kohalikud juhid väärivad tunnustust, sest just nemad on seni hoidnud valdkonda elus, panustades noorsootöösse ja huviharidusse üle 100 miljoni euro aastas. Aga kui riik on leidnud viisi toetada teisi omavalitsuse pädevusse kuuluvaid töökohti, siis miks ikka ja jälle jäetakse noorsootöötajad erandiks? 

Noorsootöötajad ei saa igavesti töötada ainult armastusest noorte vastu. Moraalne kohustus on tunnustada nende panust ka majanduslikult 

Täna tundub, et valitsuse poolt selgeid samme palgatõusu suunas ei astuta ja see peaks tekitama süümepiinu igas poliitikust otsustajas, sest noored ei saa olla ühiskonna odavaim ressurss. Kui ühiskond on raha riigieelarvesse toonud, siis on vaja reforme ja lahendusi probleemidele. 

Aga lootust siiski on. Juba lähenevatel KOV valimistel on alates 16-aastastel võimalus anda oma hääl, toetades sellega neid, kes väärtustavad noorsootööd, lubavad hoida ja laiendada noortele mõeldud võimalusi ning julgevad lubada ka palgateema lahendamist. Sellisel kujul valijate surve võib panna ka teisi kandidaate võtma tulevikus noorsootöötajate töötasu oma agendasse. 

Koos Eesti Noorteühenduste Liiduga on Eesti Noorsootöötajate Kogu loonud platvormi “Vali noorsootöötaja”, kuhu valimistel kandideerivad noorsootöötajad saavad ennast üles märkida ning iga huviline saab tutvuda noorsootöötajatest kandidaatidega, sõltumata parteist või valimisliidust. 

Noored, lapsevanemad, kogukonnad, see on hetk, kus teie hääl loeb. Toetage noorsootöötajate eest seisjaid, sest nii toetate ka meie noorte turvalist tulevikku.