Projekt “Noortevaldkonna digihüpe” lõi koolitusrekordid
Kui projekt “Noortevaldkonna digihüpe” 2022. aasta oktoobris algas, oli sihiks aasta jooksul arendada digipädevusi 100 noorsootöötajal. Seda, et projekti lõpuks on see eesmärk kahekordselt täitunud, ei osanud keegi aimata.
Eesti Noorsootöötajate Kogu ülesandeks Haridus- ja noorteameti projekti “Noortevaldkonna digihüpe” partnerina oli viia ellu erineva sisu ja mahuga koolitustegevusi, mis toetavad noorsootöötajate digipädevuste arengut. Kokku osales kõigis projekti tegevustes 265 inimest, neist 207 noorsootöötajat 56 erinevast kohalikust omavalitsusest üle Eesti.

Põhjalikud koolitusprogrammid toetasid laiemat mõistmist ja mõtestamist
Aasta jooksul toimus kolm eri suunitlusega põhjalikku koolitusprogrammi, mille eesmärk oli luua laiem mõistmine digipädevuse, digimaailma väljakutsete, nutika noorsootöö ja noorteinfo raamististikus, ning anda seejärel konkreetsemalt praktikasse rakendatavad teadmised ja oskused.
Kaks neist programmidest keskendus otse noortega töötavatele noorsootöötajale, ning kolmas kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialistidele. Käsitleti näiteks kujundusrakenduse Canva ja tehisintellekti kasutamist, küberturvalisuse teemat, sotsiaalmeedia platvormide TikToki ja Instagrami kasutamist noorsootöö kontekstis, kodulehe vajalikkust, taskuhäälingu salvestamist, videote tegemist ja digimängude kasutamist noorsootöös.
Samuti toimusid kevadises koolitusprogrammis veebinarid, mis olid osalemiseks avatud kõigile soovijatele.
Kokku võttis kolmest koolitusprogrammist osa 43 inimest.
Suveseminar tõi pornoteemaatika käsitlemise digist reaalsusesse
Augustis toimunud suveseminar “Mida pornot!?” lähtus noorsootöötajatelt tulnud tagasisidest, et teema on päevakohane, kuid napib teadmisi ja oskusi sellega toimetulekul. Kokku osales suvekoolis 43 noorsootöötajat.
Loe blogipostitust suvekooli kohta lähemalt siit.
Digipank pakkus võimaluse tegeleda konkreetsete vajadustega
Kui koolitusprogrammid ning suveseminar andsid üldisemad teadmised ning oskused, pakkus ENKi digipank võimaluse tellida endale lühikoolitus huvipakkuval teemal n-ö rätsepatellimusena.
Valida sai 11 erineva koolitaja ja väga erinevate teemade vahel. See andis võimaluse tegeleda just enda igapäevatöös kõige enam põletavama teemaga.
Teemad, mille kohta koolitusi telliti, olid: taskuhääling, aaretejaht, fotograafia, sotsiaalmeedia, drooni lennutamine ning programmide õpe, näiteks, nagu DaVinci Resolve ja Canva.
Kõige populaarsemaks osutusid koolitused sotsiaalmeedia teemadel, mis toimusid kokku 13 korral. Populaarsuselt järgmine teema oli taskuhääling, mida tehti kahel korral, sellele järgnesid droonilennutamise ja aaretejahi teemad.

Kokku osales digipangas 169 inimest, neist 111 noorsootöötajat. Digipankurite koolitustele sattus ka inimesi, kes ei ole otseselt noorsootöötajad, teiste seas näiteks sotsiaaltöötajad, kultuuritöötajad, abivallavanemad jt.
Samuti kutsuti mitmel korral osalema ka noori (kokku 29), mis on just nutika noorsootöö ja noorteinfo põhimõtetest lähtudes väga asjakohane.
Projekti käigus toimus 21 digipanga nõustamist, milles osales noorsootöötajaid, noori ja teisi noortevaldkonna töötajaid 37 kohalikust omavalitsusest. Tuginedes 2022. aasta andmetele, osales digipanga konsultatsiooni- ja koolitusteenustes 24 kohalikku omavalitsust, mille noorsootöö teenuse tase jäi alla viie.
Digipank jätkab tegevust muudetud tingimustel, see tähendab, et endiselt on võimalik koolitusi tellida, kuid projektirahastuse lõppemise tõttu tuleb koolituste eest edaspidi tellijal ise tasuda.

Projekti “Noortevaldkonna digihüpe” raames toimunud digipanga koolituste ja konsultatsioonide osalus
Kokkuvõtvalt võib projekti “Noortevaldkonna digihüpe” koolitustegevused õnnestunuks lugeda ning aasta jooksul tekkinud teadmiste ja loodud koolitajate võrgustiku kaudu oleks nii mõndagi veel digipädevuste arendamises edasi teha. Kuigi said projekti eesmärgid täidetud, näitab kaart, et kohalikke omavalitsusi, kuhu tulevikus jõuda võiks, on teisigi.
Loodetavasti saame edaspidi Tallinna Ülikooli loodud noorsootöötajate digipädevuste hindamise raamistiku toel jätkata selle olulise teema arendamist ka tulevikus.
Projekti rahastab Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.







