Vaata kokkuvõtet seksuaalhariduse töörühma küsitluse tulemustest

Väga hea meel on teatada, et küsitlusele vastas lausa 134 noortevaldkonna spetsialisti. Esmased tulemused on nüüd selgunud ja saame neid nüüd tutvustada.

Vastanutest 39,6% omasid noorsootööalast haridust, 14% olid seda parasjagu omandamas ja 45% töötasid noorsootöös ilma erialase ettevalmistuseta.

Nendest, kellel oli noorsootööalane haridus, hindas 19,4% oma seksuaalhariduse alast ettevalmistust heaks või piisavaks, 50,7% kasinaks ja pea 30% hindas seda täielikult puuduvaks. 

Geograafiliselt oli enim vastajaid Harjumaalt, kuid väga aktiivsed olid ka Viljandimaa ja Pärnumaa. Kui arvestada noorsootöötajate arvu maakondades, olid just Viljandimaa ja Pärnumaa vastajad proportsionaalselt kõige aktiivsemad. 

Töörühma lootuste kohaselt pidas enamus vastanutest seksuaalkasvatust loomulikuks osaks oma tööst: 61,2% nõustus või pigem nõustus selle väitega ja 14,9% ei nõustunud või pigem ei nõustunud.

Suurimat ebakindlust noortega vesteldes tunti järgmistes teemades: 

• erinevad seksuaalpraktikad (nt kink, BDSM, eneserahuldamine),
• kompulsiivne seksuaalkäitumine, 
• nauding ja seksuaalne iha, 
• LGBTQ+ teemad. 

Kõige rohkem tuge vajatakse kõigis eelpool nimetatud valdkondades, seksuaalse väärkohtlemise teemade käsitlemisel ja seksuaalsuse kajastamisel meedias.

Viimase kolme aasta jooksul tõstatusid noorte seas kõige sagedamini järgmised teemad: 

• LGBTQ+, 
• pornograafia ja meedia mõju, 
• terved ja turvalised suhted, 
• kehakuvand, 
• soonormid, 
• seksuaalne väärkohtlemine, 
• turvaline seksuaalkäitumine. 

Peamised väljakutsed noorsootöös on vastajate jaoks: 

• seksuaalse väärkohtlemise juhtumitega tegelemine, 
• nõusoleku selgitamine, 
• sobival viisil seksuaalsusest rääkimine, 
• sallimatusega toimetulek, 
• noorte hoiakutega tegelemine. 

Väljakutsed, mis tulenevad enesetundest, keskkonnast ja süsteemist on küsitlusele vastanute seas: 

• teadmiste puudus (nii faktide kui tundlike teemade osas, kiirelt muutuv info),
• ebakindlus ja julguse puudumine (hirm eksida, isiklik ebamugavus),
• lapsevanemate hoiakud (hirm tagasilöögi ees, erinevad väärtused kodudes),
• ressursside puudus (materjalide nappus, vähene võimalus end täiendada,  ajapiirangud), 
• organisatsiooni kultuur (kolleegide või juhtkonna konservatiivsus, süsteemi  puudumine), 
• laiem kultuuriruum (ühiskondlikud tabud, vastuolulised sõnumid, kogukondlik surve). 

Professionaalse toe osas peeti suurimaks probleemiks just süsteemse toe puudumist, mitte niivõrd konkreetsete koostööpartnerite (nt kolleegid, tööandja, KOV) tegevust. 

Ligikaudu 75% vastanutest on osalenud seksuaalhariduse teemalistel koolitustel või otsinud ise infot ja materjale. Suurim huvi on koolitusprogrammide vastu, aga ka ühekordsete füüsiliste koolituste või veebiseminaride vastu. Samuti soovisid vastajad ka materjale.  

Muret tekitab asjaolu, et enamus noorsootöötajatest ei tunne, et neil oleks piisavalt ressursse kvaliteetse seksuaalhariduse pakkumiseks. Vaid umbes veerand vastanutest peab olemasolevaid ressursse piisavaks. 

Kõige enam vajatavad ressursid: 

• infovoldikud ja visuaalid, 
• eestikeelsed online-allikad, 
• koolitused ja videod, 
• valdkonna spetsialistide kaasamine, 
• ühtne keskkond materjalide koondamiseks.

Ressursside kasutamist takistavad: 

• ajapuudus, 
• eestikeelsete materjalide vähesus, 
• teadmatus olemasolevatest allikatest, 
• praktilise kogemuse jagamise võimaluste nappus, 
• interaktiivsete õppematerjalide puudumine. 

Kõige populaarsemad infoallikad on: 

• Eesti Seksuaaltervise Liit ja veebileht seksuaaltervis.ee, 
• koolitused ja noortenõustamiskabinetid, 
• Kristina Birk-Vellemaa Instagram ja koolitused, raamat “Sekspositiivseks” 
• Teeviit ja noorteinfo portaal, 
• LGBT Ühingu koolitused ja materjalid, 
• Merilin Mandel / Jess, lapsed Instagrami konto ja raamat “Mis värk nende kehadega on?”, 
• Tervise Arengu Instituut (materjalid, uuringud, statistika), 
• Sensoa lipusüsteem (käsiraamat, koolitusmaterjalid, metoodika).

Suur tänu, et kõigile küsimustikule vastajatele! Küsitluse lõputööga saab soovi korral tutvuda 2026. aasta alguses.

Eesti Noorsootöötajate Kogu lõi 2024. aasta lõpus uue töörühma, mis keskendub noorsootöötajate toetamisele seksuaalhariduse edasiandmisel. Töörühma on väliseksperdina kaasatud ka Kristina Birk-Vellemaa, kes aitab aruteludes ja töörühma väljundites hoida fookust seksuaalhariduse sisulistel aspektidel ning pöörab tähelepanu nüanssidele ja kitsaskohtadele.