Taskuhääling: Rahuharidus kriiside keskel

“Oma südames oleme idealistid. Me unistame maailmast, mis on rahulik ja toimib võrdsuse ning õigluse põhimõttel.” – Kelli Eek

Taskuhäälingus “Rahuharidus kriiside keskel” arutletakse Mondo kommunikatsioonijuhi Kelli Eek´i juhtimisel rahuhariduse tähtsuse üle tänapäeva kriisiderikkas maailmas. Tema külalisteks on Soome Rahuhariduse Instituudi koolitaja Elina Lauttamäki, Poola Sotsiaalse Ohutuse Instituudi esindaja Jacek Purski ja Valdeku Noortekeskuse noorsootöötaja Roula Abdelhay.

Koos külalistega arutatakse rahuhariduse rolli vägivallatuse, empaatia ja maailmahariduse edendamisel, keskendudes noorsootöötajatele, kes saavad neid tööriistu kasutada tuleviku kujundamisel. Kuna konfliktid muutuvad tänapäeva meedia abil järjest nähtavamaks, on rahuharidus üks võtmestrateegiatest isiklike ja ühiskondlike pingete lahendamiseks.

NB! Vestlus toimub inglise keeles. Eestikeelse kokkuvõtva artikli leiad kerides allapoole.

 

Kuula täispikkuses taskuhäälingut Spotifys

Või vaata videoversiooni Youtube´is

Mõisted rahu ja rahuharidus

Taskuhäälingus mõtestatakse erinevaid rahu ja rahuhariduse definitsioone ja aspekte. Tihtipeale seostatakse rahu igapäevastes vestlustes automaatselt sõjaolukorraga. Elina Lauttamäki aga määratleb rahuharidust kui protsessi, mis loob “rahumeelse kultuuri” ja mis ei hõlma endas lihtsalt vägivalla puudumist, vaid rahu kasvatamist igapäevaelus. Selline tegevus ei pea tingimata olema nimetatud rahuhariduseks, kuid mille eesmärk on oluline sõltumata sellest, kuidas seda nimetatakse. Esikohal on sellises kultuuris vägivallatu konfliktide lahendamine, empaatia ja võrdsus. 

Rahuharidus võib avalduda mitmel kujul, alates diskrimineerimisvastasest tööst kuni maailmahariduseni. Eesmärk on üles ehitada ühiskond, mis mitte ainult ei püüa nähtavat vägivalda kõrvaldada, vaid edendab aktiivselt võrdsust ja vastastikust austust. Seda saab saavutada nii formaalsete kui ka mitteformaalsete meetodite, näiteks grupitöö, noortekeskuste programmide või lihtsate mängude kaudu.

Rahuhariduse olulisus

Nii Elina, Roula kui ka Jacek rõhutavad rahuhariduse tungivat vajadust, eriti süveneva polariseerumise ja äärmusluse tõusu ajal. Jacek Purski sõnul muutub rahuharidus veelgi olulisemaks Ukrainas toimuva täiemahulise sõja ja ülemaailmsete konfliktide kohta leviva valeinfo tõttu. Ta selgitab, et rahuharidus aitab äärmuslust, valeuudiseid ja sotsiaalset lõhestumist vähendada, pakkudes konstruktiivset ja lootust andvat alternatiivi. Podcastis rõhutatakse, et rahuharidus ei tegele mitte ainult globaalsete konfliktide lahendamisega, vaid on oluline ka isikliku heaolu ja ühiskondliku stabiilsuse jaoks.

Väljakutsed rahuhariduse rakendamisel

Külalised tunnistavad, et rahuhariduse rakendamine on keeruline, eriti Poolas, kus rahust rääkimine on varjutatud ettevalmistustega sõjaks ja poliitiliste takistustega. Jacek tõdeb, et kuigi vajadus rahu järele on suurenenud, mõistetakse rahu sageli valesti või kasutatakse seda poliitilistel eesmärkidel, mistõttu on keeruline tõelist rahu kultuuri üles ehitada. Lisaks märgib Eesti noorsootöötaja Roula Abdelhay, et noored võivad mõnikord globaalsetest kriisidest võõranduda, olgu see siis emotsionaalse ülekoormuse või isiklike probleemide tõttu, mis muudab nende kaasamise rahuharidusse keeruliseks. 

Rahu algab minu seest

Taskuhäälingus arutletakse mitmete strateegiate üle, mis aitavad rahuharidust edukalt ellu viia. Elina rõhutab, kui oluline on alustada iseendast, arendades sisemist rahu kui laiemate rahupüüdluste alust. 

“Ja kui suudame hoida oma sisemist rahu – nii et meil oleks seda rohkem kui ehk eile ja rohkem kui võib-olla kaks aastat tagasi, on lihtsam ja realistlikum edendada ka rahumeelseid suhteid teistega.” – Elina Lauttamäki

Sealt edasi võib rahuharidus levida kogukondadesse ja globaalsele tasandile. Samuti on hädavajalik oskus loominguline ja konstruktiivne konfliktide lahendamine, olgu see koolides, noortekeskustes või muudes mitteformaalsetes keskkondades. Roula tõstab esile, kui tähtis on noori emotsionaalselt ja füüsiliselt toetada ning Jacek seob selle rahuhariduse integreerimisega tuttavate tegevuste, näiteks spordi ja muusikaga ilma, et see tunduks formaalne või koormav.

Õpetajate ja kogukondade roll

Noorsootöötajad, õpetajad ja kogukonnad mängivad rahuhariduse levitamisel olulist rolli. Roula ja Jacek rõhutavad, et noorsootöötajad saavad kasutada rahuharidust igapäevastes suhtlustes, olgu see siis konfliktide lahendamine mängude kaudu või kaasavate arutelude edendamine noortekeskustes. Elina toob välja, et paljud õpetajad peavad ka oma õppekavade järgselt tutvustama maailmaharidust, mille eesmärgid on rahuharidusega kohati sarnased või täiesti kattuvad. Kogukonnad ja koolid saavad neid jõupingutusi toetada, luues turvaliste ruumide asemel julgeid ruume, kus austatakse erinevusi ja tundlikke teemasid saab arutada ilma agressiooni või vastulöögita. Samuti kutsutakse õpetajaid, noorsootöötajaid ja kohalikke omavalitsusi üles koostööle, et muuta rahuharidus kättesaadavamaks ja mõjusamaks.

Kuidas edasi?

Vestlus lõpeb mõtisklustega rahuhariduse tuleviku üle. Kõik kõnelejad on optimistlikud, kuigi realistlikud eesootavate väljakutsete suhtes. Jacek rõhutab, et kuigi teekond rahu suunas on pidev ja ei pruugi kunagi lõppeda, on iga samm konfliktide vähendamise ja mõistmise edendamise suunas väärtuslik. Elina lisab, et rahuharidus on elukestev protsess ja kuigi täiuslikkus võib olla kättesaamatu, on edasiminek alati võimalik. Jutu lõpuks jääb kõlama lootusrikas visioon tulevikust, uskudes, et rahuharidus võib tõepoolest luua harmoonilisema maailma tulevastele põlvkondadele, kui nad julgevad nende teemade arutelus kaasa luua ja luua enda oma rahu.

“Me saame saavutada rohkem rahu kui eile – rohkem sisemist rahu, rohkem rahu kogukonnas ja kogu planeedil. Isegi kui see pole täielik, on see seda väärt, et proovida.” – Elina Lauttamäki

Kokkuvõtliku artikli taskuhäälingust kirjutas Kerttu Karing. 

Projekti ““Peace Education in Times of Crises” rahastab Euroopa Liidu poolt Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur Erasmus+ programm.

Rahastatud Euroopa Liidu poolt. Avaldatud seisukohad ja arvamused on ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega EACEA nende eest ei vastuta.

Projekti partnerid